7. loeng – Arvuti jooksev haldamine: probleemide lahendamine ja ennetamine

Kodutöö:

Varundusplaan

 

1.) Mida?

  • Kõik kooliga seotud dokumendid, tööd ja programmid,
  • Muud digitaalsed dokumendid,
  • Raamatud,
  • Pildid,
  • Filmid,
  • Muusika,
  • Mängud

Kõige tähtsam, mida varundada on kõik kooliga seotud asjad. Kui midagi peaks arvutiga juhtuma, siis nende kadumine oleks kõige valusam. Arvutis on veel mõned teised dokumendid ja raamatud, mille kadumine oleks ka tüütu, sest nende mitte-digitaalsed dublikaadid on kuskil (ehk neid peaks taga otsima).

Väiksema tähtsusega oleksid pildid, mis on rohkem sentimentaalse väärtusega. Nende kadumine teeks vaid emotsionaalsed kahju. Mõned filmid, mis arvutis on, tuleks varundada sellel eesmärgil, et nad niisama ruumi ei võtaks. Muusika kaust ise on päris suur ja kõike seal pole vajadust varundada, ainult valitud lood.

2.) Kuhu?

  • Väline kõvaketas, 1TB (Samsung),
  • Mälupulk, 8GB (SanDisk),
  • Dropbox, 11GB

Pole eriti midagi nende kohta öelda. Seaded on suhteliselt uued, ei pea kartma et lõpetavad järsku töötamise. Kõvaketas on kodus sahtlis; mälupulk aga käib mõnikord arvuti kottis kaasas, nii et sinna ei peaks kõige väärtuslikema dokumentide ainukest eksemplari panema.

3.)Kuidas?

  • Windows Backup and Restore,
  • Käsitsi,
  • Steam

Valisin tarkvaraks Windows Backup and Restore, kuna ta nagu nii käib mulle iga pühapäev ütlemas, et ma peaks mingi meedia, kuhu varundus peale teha, arvutiga ühendama. Oleks viimane aeg siis lähemalt vaadata, mis täpsemalt toimub.

1

Tuleb välja, et täielikult kõike varundada ei saa.

2

Valin siis enda kataloogid ja kooli kausta, kõik ülejäänud teen nagu nii käsitsi.

3

Toimib!

Muide Steam on selle varem põhjendamata jäetud mängudega seotud. Nimelt hoiab Steam mänge ja nende progressi pilves, seega need on oma moodi automaatselt varundatud nii kaua kui mul enda kontole ligi pääs on.

6. loeng – Mobiilsed seadmed

Kodutöö:

Responsive Web Design’i miinused

1.)Arendamine – Veebilehe arendamine nõuab rohkem aega ja oskusi nii disainerilt kui ka arendajalt. (Kui see tellida, siis läheb ka rohkem raha.)Kuna olemas oleva lehe ümbertegemine võib osutuda liiga keerukaks, on mõnikord parem alustada mobiilset versiooni nullist, mis on veel lisa töö.

2.)Suurus – Kui leht on sisukas, siis see kõik lisa töö mobiilses versioonis. Erinevad funktsioonid võivad ka mitte töödata, kuid võtavad ruumi.

3.)Ads – Reklaamid on vajalikud mõnel lehel ning nende ümber tegemine mobiilsesse versiooni on lisatöö. Pealegi on niigi vähe ruumi kus töödata ning nende olemasolu ei tee just kõigile kasutajatele rõõmu.

4.)Sisuhaldamine – Muudatuste tegemine on keerukas.

5.)Laadimine – Pikk laadimis aeg seoses suurte HTML/CSS koodide laadimisega. Mobiiliga netis surfates eelistatakse kiiremat laadimist.

 

Viited:

https://www.redant.com/articles/design-and-build/the-anywhere-web-the-pros-and-cons-of-responsive-web-design/

http://sixrevisions.com/mobile/responsive-web-design-not-the-future/

https://managewp.com/5-reasons-why-responsive-design-is-not-worth-it/comment-page-1

http://makeyourideasart.com/design/advantages-and-disadvantages-of-responsive-web-design/

5. loeng – Apple Mac programmid

Kodutöö :

Pean tunnistama, et ei tea Mac-ist eriti midagi aga kui ma peaks oma koolitöid tegema sellel platvormil, siis mõistlikud (või huvitavad) programmid, mis ma leidisin, oleks:

  • iWork – Dokumentide ja märkmete vormistamiseks ning esitluste tegemiseks.
  • iStudiez Pro & Evernote(pole eksklusiivne) – Märkmete ja plaanide koostamiseks ning meeldetuletusteks.
  • Preview – Kasulik märkmete tegemisel PDF failide läbi töötamisel.
  • MindNode – Ideede lahti mõtestamiseks ja skeemide tegemiseks.
  • Dejal Time Out – Tundub muidu tüütu programm, aga “Mikro” pausi idee võib kasulik olla mõne pikema töö jooksul, kus mõtted võivad laiali valguda ning töö jääb seisma.
  • Quicksilver – Kiiresti töötamiseks

 

Loomulikult lisanduvad nimekirja veel programme, mis pole vaid Mac-le mõeldud, nagu Dropbox, Skype, VirtualBox, XAMPP, iTunes jne.

4. loeng – Operatsioonisüsteemid

Kodutöö :

  • Installin Oracle VM VirtualBoxi. Operatsioonisüsteemiks valin Ubuntu (http://cdimage.ubuntu.com/daily-live/current/), kuna olen sellest varem kuulnud, kuid pole ise kunagi kasutanud.
  • Teen virtuaalmasina „Ubuntu“, 1024 MB, VDI hard drive (dynamic, 8 GB).

1

  • Valin Ubuntu seadmete alt Storage, paneme peale plaadi tõmmise.

2

  • Oops! Teine katse->

3

  • Veel kaks probleemi (esimene oli eelmine kord ka).

4

  • Ma pole päris kindel kas see toimib, aga proovime väiksema Hard Driviga uuesti.

5

6

  • Esimeses menüüs on korralik keelte valik ja võimalus Ubuntu installida või niisama CD pealt proovida. Võtame Install Ubuntu.
  • Oli vist mingi ütlus hõiskamisest ja õhtust.

7

  • Huvi pärast vaatan ka mis Try Ubuntu teeb ja nagu ootatud, leian ma end tühjas arvutis kena taustapildiga. Mis mõne hetke pärast kokku jookseb. Kolmas katse->
  • Jõuame lõpuks järgmisele lehel, kus küsitakse kuidas me soovime Ubuntu installida.

8

  • Me alustame puhtalt lehelt, nii et esimene valik. See järel määrame oma asukohaks Tallinn ja valime klaviatuuri seaded. Siis teeme endale kasutaja

9

  • Meile pakkutakse ka Ubuntu One teenust, kuid selle jätame praeguseks vahele. Install käivitub, samal ajal saab lugeda Ubuntu tunnuste kohta. Muide, Ubuntu nimetus tuleb ubuntu filosoofiast (tõlkes „lahkus inimeste vahel“ enam-vähem), mis sündis Aafrikas. Ubuntu (OS) on 9 aastat vana ja eelmise aasta küsitluse järgi kõige populaarsem Linuxi kernel. Wikipedia artiklit lugedes läheb install päris kiiresti. Me teeme „soovitusliku“ taaskäivitamise ja jõuame järgmise probleemini.

10

  • Teen siis juba parem ise taaskäivituse. Tekib väike probleem varem kogemata tehtud Snapshotiga, aga kustutame selle ja proovime uuesti. Ja siis see…

11

12

  • Või siis mitte.

Esmamulje : Oracle VMi kasutamine ja Linuxi peale laskmine iseenesest polnud rasked ülesanded. Kõik probleemid, mis esinesid, tulid vaid mu enda vigadest. Ja kokku võttes ma ei saanudki Linuxi OSi installitud. Päris valus informaatika tudengi jaoks.
13

Ok, võib-olla mitte nii valus.

3. loeng – IT vahendite valik ja seadistamine

Kodutöö :

3. ülesanne – planeerida „ideaalne“ arvutiklass 25-le. Välja tuua kulud 3 aasta jooksul.

Ütlen kohe alustuseks ära, et tegelikult ma ei kujuta ette kuidas selline planeerimine peaks käima ja vabandan vigade pärast, mis võivad teistele ilmsed paista.

Ma alustan ruumi täitmist eeldusega, et meil on olemas tühi soojustatud tuba. Jätan välja ka logistika küsimused. Algul läheb meil vaja tuba sisustada. Ostame Arvutilaud BT-3 ja sellele mugava „klienditooli“. Lisaks veel õpetajale veidi uhkem tool ja teistsugune laud. Arvutid ja monitorid peavad olema kindlast äraklassist, nt. Ordi Pro 520(garantii 4 aastat) ja Samsung S24C450B(garantii 3 aastat). Igaks juhuks ostame ka printeri, näideks Samsung SCX-3405. Ja loomulikult läheb meil ka vaja projektorit, näideks Optoma EX7155e (garantii 3 aastat, lambile 2000 töötundi või 1 aasta). Sellest peaks piisama, vähemalt sisustuse poolest.

Toode

Kogus

Hind (€)

Arvutilaud BT-3

25

875.00

Tool ISO BLACK

25

440.00

Arvutilaud IKS

1

85.60

Tool MANAGER

1

86.00

Ordi Pro 520 (arvuti+hiir ja klaviatuur)

26

15054.00

Samsung S24C450B (monitor)

26

4134.00

Samsung SCX-3405 (printer)

1

89.00

Projektori kinnitused

1

65.00

Kokku:

19888.60

Ümmarguselt kulus sisustamiseks 19889 eurot. Pikemas perspektiivis, st. 3 aasta (38 kuud) jooksul lisanduvad klassi hooldamisel veel kulusid: kindlast läheb mingi summa, mida ma ei oska isegi arvata, elektrile ja küttele; loodame, et lauad ja toolid peavad kaua vastu ja nende peale lisa kulutusi ei lähe; arvutidel ja monitoridel on garantii ja kui piirata kes ja kuidas seda kasutab, siis need peaksid ka vastu pidama; projektoril on ka garantii, igaks juhuks võtame arvesse, et uus lamp maksab 236 eurot; viimasena, ka printeril on garantii, arvestame ka, et meil läheb vaja ühte täitmist (38 eurot) ja paar pakki koopiapaberit (15 eurot).

Loomulikult on õppeklassis arvutitele ka tarkvara vaja. Ordi pakkub meile Office 2013 Standard OLP NL AE, mis lisab meie kuludele 2002 eurot [ma pole kindel kas see on just õige tarkvara kooli tarbeks].  Lisaks võtame veel Adobe CS6 Master Collection-i, mis on haridusasutustele(litsents+dvd) 29230.76 eurot. Kuna meie kulud on juba nii suured, siis kasutame ülejäänud vajaduste jaoks, kui nad peaks tekkima, vabavara.

Kulud kokku (ilma kütte/elektri arveta):

51410.36 €

2. loeng – E- portfoolio ja personaalne õpikeskkond

Kodutöö:

Kahjuks pole mul hobidega seoses mõnda märkimisväärset saavutus ja õpingutele tagasi mõeldes pole ka just midagi erilist välja tuua. Jätan siis oma hiilgava originaalsuse mõneks teiseks korraks ja esitlen enda gümnaasiumi lõpputunnistuse. :

DSC_0290

Üldises perspektiivis ei saa seda just eriliseks saavutuseks nimetada: igal üliõpilasel peaks üks selline dokument kuskil olemas olema. Aga samas on see saavutus minu jaoks. Selle ühel lehel on tunnistus, et ma olen 12 aastat õppinud ning see on minu tulemus selle pingutuse eest. Tekkib isegi tunne, et võibolla polegi küllalt grandioosne selle kohta.

On ka veel üks teine leht (mida pole vaja avalikustada), kus on mu hinded. Tulemused on üpris head, kui Eesti Keel välja arvata (mis peaks juba ilmne olema). Loomulikult oleksin võinud rohkem pingutada, eriti reaalainete poolel. Kuid üldiselt jäin rahule selle saavutusega.

Kui küsida, et kuidas ma saaksin paremini seda teha, siis probleemseks saab asjaolu, et gümnaasium on juba läbi ja selle tulemusi muuta ei saa. Teisest küljest oli see ju õppimine ja seda saaks ma ikka edasi teha. Enese harimist saan ja pean veel teostama. Muidugi gümnaasiumi materjale ma uuesti läbi lugema ei hakka, kui selleks just erilist vajadust ei tekki.

1. loeng – Infoühiskond ja selle liige

Kodutöö

1.) 5. peatükk : Tulevikunägemus

Kolm kõige olulisemat punkti selles peatükkis minu arust on:

1. Info- ja sidetehnoloogia (IKT) tähtsus meile. Selle omadused on välja tootud järgnevate punktidega :

  • Kiirus (IKT muudub kiiresti, mis tekitab pideva nõudluse uute oskuste järgi)
  • Vastastikune sõltuvus (IKT pole isoleeritud, vaid tihedalt seotud teiste tööstustega ja turuga)
  • Sotsiaalsus (IKT on tihedalt seotud ühiskonnaga, organisatsioonidega ja õigusruumiga)
  • Ülemaailmsus
  • Ümberkujundavus (IKT on olnud ja jääb ka edasipidi olema väga suur mõju tööstus- ja teenindussektorite üle)

2. IKT arengu kasvuks on vaja selle tähtsuse tõstmist hariduses. “IKT-professionaalide ja struktureeritud ülesannetega töötajate õigete e-oskuste omandamise ja edasiarendamise võimalus peaks saama meie ühiskonnas normaalseks mustriks. See ei ole vajalik vaid suuremates organisatsioonides; see on oluline ka selleks, et Euroopat samm-sammult uuendusliku ühiskonna või nn teadmisteühiskonnaks arenemise suunas.“(Michael Gorriz)

3. Lahendused IKT-sektori parandamiseks:

  • E-oskuste omandamine varajases eas. Nende tähtsuse tõstmine Põhi- ja keskhariduses.
  • IKT-karjääri populaarsemaks muutmine. Stereotüüpide kaotamine ja erinevate võimaluste reklaamimine.
  • Tihedamini kokku viia IKT ja ta akadeemiline pool. Kõõstöö tööstuse, koolituskeskuste ja akadeemia vahel.
  • Akrediteerimise vajalikkus, et tõsta IKT-karjääri professionaalsust.
  • Pakkumine kooskõlastada nõudlusega. Oskused suunada sinna kus neid vaja läbi koostöö.

2.) Tähtsamad ettepanekud/lahendused (IT+Haridus: EST_IT@2018 raport infotehnoloogia kasutamisest hariduses) :

  1. IKT toomine õppetöösse. Laste individuaalsust arvestates muuta õppetöö interaktiivseks ja kergesti seostuvaks igapäevaeluga.
  2. Kogu “Põhjamaise Tiigri” visioon/stsenaarium.
  3. Koondavad repositooriumid kogu õppematerjali jaoks. Probleemipõhised e-õpetamismeetodid.
  4. Internet of Things – selleks soodsa keskkonna loomine Eestis riigi poolt.
  5. Õpetaja IKT kasutusoskuste edasiarendamine(eriti põhi- ja keskkoolides).